Puuviljanduskomisjon sai alguse 1991. aastal, kui järjest väheneva riigipoolse huvi tõttu aianduse vastu oli vaja lahendada mitmeid pakilisi puuvilja- ja marjakasvatuse alaseid ülesandeid.

Nüüdseks seisneb komisjoni põhiline töö järgmises:

· puuvilja- ja marjasortide kasvatamiseks soovitamine ehk soovitussortimendi koostamine (varem nimetati seda sortide rajoonimiseks);

· Eesti puuvilja- ja marjakultuuride uusaretiste läbiarutamine ning soovituste andmine nende registreerimiseks;

· viljapuude ja marjapõõsaste hüvitushindade koostamine ja muutmine (selline taimede hinnakiri on vajalik aedade ostu ja müügi ning taimede kahjustumise või hävi(ta)mise korral);

· sortide emapuude ehk paljundamiseks võetava sordiehtsa algmaterjali asukoha selgitamine ja avaldamine;

· vajadusel puuvilja- ja marjakultuuride sordimaterjali välismaalt sissetoomise ettepanekute tegemine;

· erialalise sõnavara (taimenimede, oskussõnade, terminite) korrastamine ja soovitused eesti keele kasutuse osas.

Komisjoni moodustamise algusaegadel oli üheks tööks ka puukoolide tunnustamine ehk müügiks kasvatatavate istikute sordiehtsuse ja ohtlike ning karantiinsete haiguste-kahjurite kontroll. Nüüd on teine pool sellest ülesandest Põllumajandusameti pädevuses, esimese poole eest kannab vastutust istikukasvataja ise.

Komisjoni kuulub 13 liiget, lisaks arvamuseksperdid: Eesti Maaülikoolist, s.h Polli aiandusuuringute keskusest; Räpina Aianduskoolist; Põllumajandusministeeriumist; Põllumajandusametist; Eesti Aiandusliidust; aiandusfirmadest ja –taludest.

Puuviljanduskomisjoni liikmed ja arvamuseksperdid

Puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2020